1. nägemisvõime vähenemine – korrektsiooniga nägemisteravus kahe silmaga koos on alla 0,5 või ainsa nägeva silmaga alla 0,6;
2. horisontaalne vaateväli on kitsam kui 120°;
   (RT I, 22.12.2023, 4)

1. gruppi kuuluvad A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid;
   [RT I, 16.06.2015, 7 – jõust. 19.06.2015]
2. gruppi kuuluvad C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid, trammijuhid ning juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad.
   [RT I, 14.07.2020, 17 – jõust. 17.07.2020]

1. korrektsiooniga (vajaduse korral korrigeerivate läätsedega) nägemisteravus mõlema silmaga koos nägemisel ei tohi olla väiksem kui 0,5;
2. horisontaalne vaateväli ei tohi olla alla 120 kraadi, vaatevälja ulatus ei tohi olla alla 50 kraadi ei vasakule ega paremale temporaalsele ning alla 20 kraadi üles ja alla. Vaatevälja keskse osa 20 kraadi raadiuses ei tohi esineda defekti; [RT I, 21.10.2014, 9 – jõust. 24.10.2014]
3. korrektsiooniga nägemisteravus ainsa nägeva silma korral (teise silma nägemine on kadunud või saab diploopia tõttu kasutada ainult üht silma) peab olema vähemalt 0,5, ainsa nägeva silma vaateväli normaalne ja isik monokulaarse nägemisega kohanenud. Ühest silmast nägemise kaotamise korral (sh diploopia) on lubatud mootorsõidukit juhtida pärast 6-kuulist kohanemisperioodi;
4. hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed.

2. gruppi kuuluva juhi nägemine peab vastama järgmistele nõuetele:

1. kummagi silma korrigeerimata nägemisteravus ei tohi olla alla 0,05;
   [RT I, 01.11.2014, 1 – jõust. 04.11.2014]
2. korrigeeritud nägemisteravus peab olema vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,1 halvemini nägeva silmaga. Kui väärtuste 0,8 ja 0,1 saavutamiseks kasutatakse korrigeerivaid läätsi, tuleb minimaalne nägemisteravus (0,8 ja 0,1) saavutada kas prillide abil, mille optiline tugevus ei ületa pluss või miinus kaheksat dioptrit, või kontaktläätsede abil. Kõnealune isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma;
   [RT I, 21.10.2014, 9 – jõust. 24.10.2014]
3. horisontaalne vaateväli ei tohi olla alla 160 kraadi, vaatevälja ulatus ei tohi olla alla 70 kraadi ei vasakule ega paremale temporaalsele ning alla 30 kraadi üles ja alla. Vaatevälja keskse osa 30 kraadi raadiuses ei tohi esineda defekti;
   [RT I, 21.10.2014, 9 – jõust. 24.10.2014]
4. hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed.

1. diploopia ehk kahelinägemine;
2. nägemisteravus korrigeeritult on vähem kui 0,7 nägevas silmas;
3. oluline defekt tsentraalses vaateväljas 30° ulatuses paremini nägevas silmas;
   (RT I, 26.03.2015, 12)

1. lubatud ei ole horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired;
2. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne- ehk ühesilmanägemine;
3. eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire;
4. perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ja teenistuja sobivust hinnatakse individuaalselt;
5. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine;
6. eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud glaukoom, katarakt, retinopaatiad, kanapimedus;
7. perioodilises tervisekontrollis on glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia suhtelised vastunäidustused;
8. refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuud;
9. lubatud on kanda kontaktläätsesid ja prille;
10. lubatud on lähinägemise nägemisteravus eelnevas tervisekontrollis lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2, ning perioodilises tervisekontrollis lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult vähemalt 0,8;
11. kaugnägemise nägemisteravus peab olema eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis korrigeeritult binokulaarselt vähemalt 0,7 ning korrigeeritult halvemini nägev silm vähemalt 0,5.
    [RT I, 19.11.2019, 1 – jõust. 01.01.2020]

1. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab lubatud nägemisteravus lugemisel ehk lähinägevus binokulaarselt 30 cm kauguselt olema korrigeeritult vähemalt 0,8;
2. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt olema vähemalt 0,7. Korrigeeritult peab halvemini nägeva silma nägemisteravus olema vähemalt 0,5;
3. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne nägemine;
4. eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire;
5. perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ning teenistuja sobivust hinnatakse individuaalselt;
6. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine;
7. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses ega horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired.

1. eelnevas tervisekontrollis peab nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult olema vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2;
2. perioodilises tervisekontrollis peab nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult olema vähemalt 0,8;
3. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab nägemisteravus olema korrigeerimata või korrigeeritult vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,6 halvemini nägeva silmaga, hinnatuna standardtestiga (näiteks Snelleni tabel) 6 meetri kauguselt. Korrigeerivate nägemisvahendite optiline tugevus ei tohi ületada pluss või miinus kaheksat dioptrit. Isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas
   vähemalt 6 kuud;
4. lubatud ei ole värvitaju häired, kui teenistuja teeb lõhketöid;
5. lubatud ei ole oluline defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses ega horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui kaasub ka teisi vaatevälja häired;
6. eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine;
7. hämaras nägemise häired, hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed, kui teenistuja teeb lõhketöid ja peab vastama alarmsõidukijuhi tervisenõuetele.
   (RT I, 22.06.2024, 7)

Tööandja peab hüvitama prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse juhul, kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid.

Tööandja peab vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab vähemalt silmade ja nägemise kontrolli ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada tööle asumisest nelja kuu jooksul ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel või töötaja nõudmisel nägemishäirete või luuja lihaskonna vaevuste korral. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu.

Kuidas prillide maksumuse hüvitamine täpsemalt toimub, määrab tööandja oma sisemise korraga (näiteks määrates ära, milline on maksimaalne prillide hüvitamise summa või summa eraldi klaasidele ja raamidele või muud variandid, samuti selle, millised dokumendid töötaja hüvituse saamiseks esitama peab). Hüvitada tuleb nii klaaside, kui raamide maksumus, sest prilliklaasid ei ole ilma raamideta kasutatavad. Millises summas prillide
maksumus hüvitatakse määrab tööandja lähtuvalt oma võimalustest, õigusaktidega ei ole hüvitise summat paika pandud. Määratud hüvitise suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik omale prillid soetada.

Tööandja ei ole kohustatud hüvitama prille igal kord, kui töötaja on prillid kaotanud, lõhkunud, prillid on muutunud kasutuskõlbmatuks muudel põhjustel või töötaja soovib sobivad prillid lihtsalt uute vastu välja vahetada. Tööandja peab prillide hüvitamisel lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ning hüvitama prillide maksumuse siis, kui töötajal esinevad nägemishäired ning tööülesannete täitmiseks kuvariga on uued prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid vajalikud. Teatud juhtudel on õigustatud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine mitmel korral aastas, sest näiteks ei pruugi jaanuaris soetatud prillidega enam olla võimalik novembris tööd teha.

Tööandjal on kohustus hüvitada prillide maksumus täielikult (määratud maksimaalse summa piires), kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Sellisel juhul saab tööandja oma sisemise korraga ära määrata, kuidas toimub ainult töiseks kasutamiseks ette nähtud prillide hoidmine. Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks või arvuti kasutamiseks) tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja selle osa tasub tööaja ise. (Tööelu 2024)

tähendab inimese nägemisvõime osalist või täielikku kadu. Probleemiks võib olla alanenud nägemine, perifeerse nägemise puudumine, värvipimedus jpm. Üldistatuna saab rääkida nägemispuudega inimeste puhul kahest põhirühmast – vaegnägijad ja pimedad inimesed.

Eestis kasutatavad mõisted:

• Nägemispuudega inimene – inimene, kelle alanenud nägemine takistab tema arengut, õppimist, tööelus osalemist ning igapäevaelu toimetuste sooritamist.
• Vaegnägija – inimene, kelle nägemisteravus prillidega korrigeerituna on paremini nägeval silmal alla 0,3 ja/või kelle vaateväli on kitsam kui 30 kraadi.
• Pime – inimene, kelle nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on alla 0,05 ja/või vaateväli kitsam kui 10 kraadi.
• Praktiliselt pime – inimene, kes kasutab pimedate tehnikat, kellel on aga säilinud nägemisjääk sel määral, et ta saab seda kasutada igapäevaelus (nägemisteravus alla 0,02).
• Täispime – inimene, kes ei näe valgust.

Nägemispuue väljendub erineval tasemel nõrgalt nägevusest kuni täieliku pimeduseni, normaalsest nägemisväljast toru- või laiguti nägemiseni jm. Inimesi, kellel esineb mitu puuet, sealhulgas ka nägemispuue, nimetatakse nägemisliitpuudelisteks.

Nägemisabivahendi riigi soodustuse saamiseks tuleb abivahendeid müüvas ettevõttes esitada isikut tõendav dokument ja silmaarsti või optometristi väljastatud (abivahendi) tõend, kus on näidatud konkreetse abivahendi vajadus ja nägemisteravus. Nägemisabivahendeid kompenseeritakse inimesele, kelle nägemisteravus paremini nägevas silmas koos korrektsiooniga on 0,3 (lastel 0,5) või alla selle või ja/või silmade vaateväli kitsam kui 30
kraadi. Pane tähele!

• Prilliraamidele ei ole riigipoolst soodustust ette nähtud.
• Riigipoolse soodustusega saavad nägemisabivahendeid müüa sotsiaalkindlustusameti lepingupartneritest ettevõtted.
  Lepingupartnereid saad otsida kaardirakenduse abil.
• Tõendile peab olema kindlasti märgitud nägemisteravus.
• Praegu on abivahendi tõend paberil. Pärast ettevõtte külastamist jäta tõend enda kätte juhuks, kui vajad edaspidi teisi tõendile märgitud abivahendeid.

Riigi soodustus nägemisabivahenditele on olenevalt abivahendist 70–90%.

• Valged kepid, heliga takistusteataja
• Kõnelevad, taktiilsed ja suurte numbritega kellad, kõnelev taimer
• Kõnelevad termomeetrid, kõnelev saunakaal, kõnelev vererõhuaparaat, taktiilsed märgistusvõrud, taktiilsed ümbruskonna kaardid
• Kõnelevad köögikaalud, kõnelev toidutermomeeter, heliga vedelikunivoo teataja
• Helimajakad
• Kõnelevad mobiil- ja lauatelefonid
• Kõnelevad kalkulaatorid
• Kõnelev värvimääraja, valgusfiltrid
• Luubid, eriprillid, monoklid
•  Laualambid, suured valgustusega luubid
• Digitaalsed luubid, lugemistelerid
• Diktofonid
• Daisypleierid
• Tarkvara lugemiseks ja suurendamiseks
• Tekstituvastusseadmed
• Punktkirja kirjutamise ja reljeefse joonistamise vahendid
• Punktkirjakirjutusmasinad
• Punktkirjakuvarid
• Kõnelev mõõdulint, heliga patareitester, taktiilne nihik
• Taktiilne mündihoidja, markeerimispasta
• Taktiilsed male, kabe, doomino ja Rubiku kuubik, heliga õngekork