Kuiv silm
Alustuseks ülevaade silmaanatoomiast, et mõista paremini kuiva silma olemust.
Pildi on näha silma eesmise poole ristlõiget, kus värviliselt välja toodud konjunktiiv. Konjunktiiv ehk silma limaskest on õhuke kilejas kiht silma ja laugude vahel, millele on pisarakiht ühtlaselt jagunenud, et silma niisutada.
Silmalau anatoomia
Silmalaud on kihilise ehitusega: õhuke naha kiht, lihased, tugevam tarsaalplaat, konjunktiiv. Silmalau otsast naha vahelt kasvavad välja ripsmed ja asuvad mitmed olulise näärmed nagu Molli, Zeissi, Meibomi näärmed ja lisapisaranäärmed, mis toodavad pisarakihti vajalikku õlist lipiidide kihti.
Silmalau konjunktiiv sisaldab epiteel-, membraankihti ja stroomat. Epiteelkihis on aga meile olulised Henle krüptid ehk väiksed peidikud “taskud” ja karikrakud, mis toodavad mutsiini ehk polüsahhariide e limakihti (mis on silma poolt arvestade esimene kiht pisarast).
Pisaranäärmed, pisarasüsteem
Pisarasüsteemi kuuluvad: pisaranääre ja väiksemad näärmed, pisarapunkt, pisarakanal, pisarakott, äravool nasolakrimaalsesse kanalisse – ninas. Pisarasüsteemi funktsioon on järgmine: pisara teke, silma pinna niisutus, äravool
Pisaraanatoomia
Pisar jaotatakse 3 kihiks:
- Mutsiin/limakiht – sisemine kiht, mida toodetakse konjunktiivis ja pisaranäärmes, mis ühendab konjunktiivi pisarakihiga, ülesanne hoida pisarakihti stabiilsena, ühtlasena
kinni silma peal. - Vesivedeliku kiht – keskmine kiht, mida toodetakse pisaranäärmes ja lisapisaranäärmetes, mikroobide vastase toimega, puhastav, kaitseb teisi kihte, kindlustab silmalau mugava liikumise ning ühtlane keskmine kiht tagab optiliselt selge pildi.
- Lipiid- ehk õlikiht – välimine kiht, mida toodetakse meibomi näärmetes, higi ja rasunäärmetes silmalaul, funktsioon on hoida pisarakile silma pinnal ühtlane, pealt hüdrofoobsete omadustega nagu õhuke kiht vaha, mis kaitseb pisarakihte ja vähendab vesivedelikku kihti aurustumast.
Kuiva silma definitsioon
Kuiv silm on mitmefaktoriline pisarate ja silma pinnaga seotud haigus, mis tekitab ebamugavust, segab nägemist ja muudab pisarakile ebastabiilsemaks, mis võivad kahjustada silma pinda. Sellega kaasneb suurenenud pisarakile osmolaarsuse ja põletikuoht silma pinnal.
Kuiva silma jagunemine toimimise järgi:
- Pisarapuudulikkusest tingitud (autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom ja mitte Sjögreni sündroomist tingitud, luupus, reumatoidartriit, diabeet, ravimite kasutamisest, silmaoperatsiooni järgselt); aitavad niisutavad silmatilgad.
- Pisaraaurustumisest tingitud (sh meibomi näärmete düsfunktsioon, kontaktläätsed, psoriaas, dermatiit, rosaatsea, allergilised silmahaigused, Parkinsoni tõbi, silmalaugude häired); aitavad õliga silmatilgad.
Mõlemat tüüpi kuiva silma tõttu hakkab häirima pisarakile ebastabiilsus, pisaravool, muutunud pisara osmolaarsus (soolade konsentratsioon muutub, vedelik väheneb) läbi mille on põletikurakkudel, bakteritel, allergeenidel jms lihtsam kinnituda kahjustunud pinnale. Sealt edasi tekivad kuiva silma sümptomid.
Kuiva silma diagnoosimine
Diagnoositakse küsimustikke ja erinevaid silma eesmise pinna uuringuid kasutades. Erinevad kuiva silma uuringuid saab teha TBUT (tear breakup time, pisarakile katkemise aja mõõtmine), fluorestsiini, bengali roosa, lissamiinrohelise ja Shirmeri testidega või erinevate aparaatidega täpsemalt pisarakihti uurides, nt Kuiva Silma Keskuses, Confido, Viru Keskuse Instrumentarium, Turmani Silmakliinik.
Eelmainitud teste saab teha optometrist ja anda vastavalt soovitusi silmatilkade, toidulisandite ja/või silmalaugude hügieeni, massaaži, kompresside kohta.
Kuiva silma esinemissagedus
Kuiva silma esinemine erineb sooliselt, rassiti, geograafilise asukoha järgi, periooditi, sanitaar võimalustest olenevalt, vanusest, kuiva silma astmest. Vanuse ja raskusastme järgi on välja arvestatud, et 1% alla 30. a populatsioonist esineb kuiv silm, 20% 30 kuni 60 aastastel ja 100% üle 60 aastastel. Protsent võib kõikuda olenevalt keskkonnast ja paljudest eelnevalt mainitud kuiva silma põhjustavatest teguritest.
Kuiva silma tekkepõhjused
Tervetes silmades on õhukestes pisara kihtides tasakaal täpselt paigas. Kuiva silmaga on seotud balansi muutumine pisara koostises, mahus või liikuvuses.
Eelmainitud omadusi koos või eraldi võivad mõjutada sisemised ja välimised faktorid.
Sisemised tegurid on seotud anatoomia, füsioloogia ja patoloogiaga: vananemine, hormonaalsed muutused, autoimmuunhaigused, muud üldhaigused, silmahaigused (blefariit, meibomi näärmete düsfunktsioon), ravimid, anatoomilised eripärasused laugude või pisaranäärmtega, silmaoperatsioonid.
Välised mõjutajad: kontaktläätsede kandmine, füüsikalised ohutegurid (õhuniiskuse tase madal, ebapiisav või liigne valgustatus, kuiv õhk, pidev välitingimustes töötamine), keemilised tegurid (suitsune-tolmune õhk, kemikaali aurudega kokkupuutumine), õhus olevad viirused, bakterid, allergeenid, hallitusseened, töö ergonoomikaga seotud, pidev sundasend, lähitöö väheste pausidega/liikumisega, pidev kõrgendatud tähelepanu/vastutus. Viimased nimetatud tegevused on kindlasti olulised kuiva silma sümptomite põhjustajad, kui kahe silma lihasgrupid ei suuda hoida täpselt ja samaaegselt fiksatsiooni kujutisel.
Kuiva silma sümptomid:
- silmade kuivustunne
- karedus või liivateratunne silmas
- liigne pisaravool
- kipitustunne ja/või valuaisting pilgutamisel
- võõrkehatunne silmas
- silmade väsimus
- silmade punetus
- silmanägemise hägustumine, võbelev nägemine
- silmade ärritustunne kiire õhuliikumise puhul
- fotofoobia ehk silmade valguskartlikkus (silmade ülitundlikkus valgusele)
- vajadus pilgutada silmi rohkem kui tavaliselt
- üldine ebamugavustunne silmas
- raskused kontaktläätsede kandmisel
- rähmasus
- valguskartus
- kõikuv nägemisteravus
- raskus silmi lahti hoida, TV vaadata
- kuiv suu, nina, nahk
Kuiva silma ravi
Kuiva silma ravi, kui selline, on keeruline ja pikaajaline protsess. Ja raviks saab nimetada reaalselt kuiva silma sündroomi (keratoconjunctivitis sicca) ravi või kui ravitakse kuiva silma põhjustajaid (silmahaigused nagu meibominäärmete põletik, blefariit, põletikud silmapinnal jne).
Pisarakvaliteedi parandamiseks ja kuiva silma sümptomite vähendamiseks on leitud, et pisarakile kvaliteeti parandab õiges tasakaalus oomega 3 ja 6 tarvitamine, lisaks on välja töötatud erinevaid spetsiifilisemaid toidulisandeid nagu nt Kuiva Silma Oomega, mis sisaldab astelpaju õli ja mustikaekstraktist pärit antotsüamiini ja B2 vitamiini. Astelpajuõlis leidub oomega-7, palmitoleiinhapet (õli sisaldab ka omega-3,-6 ja -9 rasvhappeid, fütosteroole, samuti karotenoide ja tokoferoole, mida teatakse antioksüdantidena.
Meibomi näärmetega düsfunktsiooniga seotud kuiva silma ehk rohkema pisaravooluga kuivemale silmale on tänapäeval valgusravi võimalus. Erinevates kliinikutes/optikapoodises on ka Eestis olemas IPL ehk valgusravi ehk fotobiomodulatsiooni tehnoloogiaga, mis rakutasemel parandab meibomi näärmete funktsiooni.
Kuiva silma ravis kasutatakse veel (silmaarsti poolt) pisarapunktide sulgemist, vereseerumist silmatilkasid, skleraalseid kontaktläätsi. Kuivas ruumis niisutab õhuniisutaja nii nahka kui silmi.
Kuivale silmale leevenduseks
Olenemata kõikidest keerulistest haigustest ja mõjutatajatest, saame leevendada kuiva silma vastavalt sümptomitele. Ja kui pole aega põhjalikuks kontrolliks, siis võib proovida sümptomite järgi leevendust. Kindlasti tasuks kõrva taha panna teadmine, et erinevate silmatilkade toime on inimestele veidi erinev ja mõnele sobibki mõni silmatilk rohkem kui teisele.
Mõeldes, kas pisarat on vähe ja silmad on kuivad, sügelevad, punetavad kipitavad silm või (väga) vesistavad silmad, saab erinevaid silmatilkasid proovida.
Apteekides ja optikapoodides leiab leevenduseks silmatilkadest kindlasti vastavalt vajadusele erinevaid kunstpisaraid. On neid, mis rohkem niisutavad ja neid, mis on õlise koostisega, aitamaks pisara kolmandat kihti lisaks. Kui ainult päevasel ajal silmatilkade kasutamisest jääb väheks, võib juurde kasutada geele, kuna geelid teevad nägemise natukeseks ajaks udusemaks, kasutatakse neid pigem õhtul, enne magama minemist (aga võib päeval ka kasutada).
Pane silmatilkasid silma nii:
- Pese käed.
- Raputa pudelit.
- Tõmba alalaug allapoole, aga mitte liigselt, et moodustuks nö kausike. Tilguta üks tilk, vajadusel kaks tilka. Tilgutamise ajal vaata natuke üles.
- Pilguta 1-2 korda. Aga ära suru laugusid kõvasti kokku, nii surud silmatilga silmast välja.
- Hoia ninaäravoolujuha silma ninapoolses nurgad 3 min kinni.
- Üleliigne silmast väljuv tilk kuivata õrnalt tupsutades, mitte nahale laiali määrida. Niisutav silmaümbruse naha kreem võib samuti leevendust pakkuda.
Kui ei suuda tilgutamise ajal silma lahti hoida, siis tee nii: ole lamavas asendis, silmalaud on kinni, pane ninapoolsesse nurka 1-2 tilka, ava silmad ja pilguta kaks korda.
Hea teada
Silmatilkasid on säilitusainete vabadena või säilitusainetega. Kõige paremad silmatilgad on säilitusaineta, see on eriti oluline, kui silmatilkasid kasutatakse igapäevaselt või lisaks silmaravimitele, mis juba säilitusainet sisaldavad. Võimalusel tuleks vältida säilitusainet bensalkooniumkloriid (BAK) ja tsetrimiid, mis hävitab sarvkesta epiteelirakke, mis hoiavad silmal niiskust. On ka nö silmasõbralikke säilitusaineid, mis silma sattumisel lagunevad hapnikuks ja sooladeks (Oxyd, SCO, Purite), ja selline, mis väljub silmast loomulikul teel (Polyquad).
- Igat silmatilka tuleks kasutada vähemalt 2 nädalat vastavalt juhisele, enne kui vahetada uue vastu, veendumaks, et toimet ei olnud.
- Kasutades mitmeid erinevaid silmatilku, peaks manustamise vahele jääma 15 minutit. Enne kasutada tilku, siis geele, siis salve.
- Silmatilka, mida ei saa koos kontaktläätsedega kasutada, võib kasutada 15 minutit enne kontaktläätsede silma asetamist.
- Mitte puudutada tilguti otsikuga silma ega mingeid muid pindu, sest lahus võib saastuda.
- Igal silmatilga kasutajal on oma isiklik pudel.
- Silmatilkasid mitte hoida külmkapis, kui nii pole just infolehel öeldud, tavapärane säilitamine on toatemperatuuril. Talvel ära unusta autosse, õue, kus jäätumisoht.
- Palun ära silmi hõõru!
